Sattunud juhuslikult, järjestikku lugema kahe elukunstniku raamatut ­­-
Epp Maria Kokamägi raamatus „Elu Kunst“: „..armastan inimesi, loomi, loodust, elu meie ümber;… korraldatud elu, mis aitab sel säilida. Aga ka „väikesi asju“, mis puudutavad, liigutavad ja inspireerivad; „Tahe luua tekib märkamatutest asjadest, lõhnadest ja värvidest.“ Veel on ta lisanud, et tahab jälgida elu aedniku pilguga: “vaadata puud ja looma ja lindu ning tunda end osana selles aias.“
Ärma Roosi raamatust „Elumõnu“ – Mia pia lugu esiemade õpetussõnadest. Nied ond mjend suatn terve elu. Mia võta kaitsõmaagia ning ravitsõmisõ kogo ühe sõnaga – mio jaoks ond selle tiaduse nimi ELAMISE KUNST.
Targad ja tragid Eesti naised mõlemad. Mulle need tõekspidamised sobivad.
Meeldib ☺