Sunday, October 10, 2010
















Pariis – nii õigeaegselt ootamatu reis. Nelja päevaga ei jõudnud kindlasti kogu Pariisi läbi jalutada. Piisavalt siiski, jõudmaks otsusele, et see on mu hetke lemmiklinn ja vaja sinna veel minna. Ja kui kenasti sobiks Pariisi minu teismeline tütar. Ollalaaaa…

Lapsesuu

Ühel hommikul kurdan lapsele, et jube kehva on olla. Küsib, et kas süda taob ja on kurgus tunda. Vastan, et midagi sellist jah. Tema pinnib edasi, et kas on nagu raske hingata, ajab higistama ja valutab ka igalt poolt. Vastan, ne-neh…
Teatab väga kindlalt – see läheb muide üle!

Reisimuljed




Hiljaaegu sai ära käidud Türgimaal.
Lahe kulgemine vanas heas Istanbulis. Lõhnad, värvid, vaated, palvushõiked, mosseed. Argipäev ja müstika, maitse ja maitsetus, soe võõras inimene, magavad imikud kõnniteel, kõhnad koerad ja ärevad kassid, virsikud, tomatid, juust. Läägemagus ja eritipiprane, soolane meri, päike, päike, päike………….
Lihtsalt suurepärane elamus ja puhkus koos armsa reisikaaslasega.